“Siit joonistubki välja teine põhjus, miks nii mõnedki noored ei huvitu poliitikast ega ühiskonnas toimuvast: priviligeeritus. Jõukas, eesti keelt kõnelev ja heteroseksuaalne noor, kellel pole puuet, kellele on riigi poolt juba kõik õigused ning võimalused garanteeritud, ning kes ei vaja sotsiaalset või rahalist tuge, võibki tunda, et poliitika ei puuduta neid. On paratamatus, et kui ise ega keegi lähedastest pole kogenud diskrimineerimist või vaesuses elamist, siis ei pruugi ka mõista, kui otseselt mõjutavad poliitilised otsused meie elu.”